Oh Aadam, sino eesitüs
Om meie elo riknu.
Et patt om meie perändüs
Nink kõiki pääle tüknü.
See sivvo tüü om kõigile
suurt vika pääle tõstnu
ent Jummal’, see om ausaste
kõik jälle ärä pästnü
Nii kui see sivvo kavalus
om Eevat hukutanu
nink Luuja täht sai põletus.
sest om surm meile saanu.
Es jõvva ka meid avita
ei ütsigi luud asi,
sis Jeesus Krist päst’ inemist,
läts’ surma sisse esi.
See arm om meile näüdetü
et poig om meile antu,
kes meie veles, sündünü
nink risti pääle pantu.
Kui õigede nüüd usume
Su Poja nime sisse
sis õnnistust nink rõõmustust
saap meile tuuma Esä
